Minna või mitte minna…

30.04.2009
Peep Ehasalu

… Minu Eesti mõttetalgutele? Pean ennast konstruktiivseks skeptikuks, teisisõnu loodan parimat, aga olen valmis halvimaks. Mis praktikas tähendab, et „niikuinii ei lähe kõik nässu“, alati tasub anda enda poolt parim, et ei läheks. Ja kui ikkagi midagi ebaõnnestub, siis vähemalt tead otsesest allikast, miks niimoodi läks ja oskad edaspidi vigu vältida.

Igasugusel suurel ettevõtmisel on oma riskid ja ma ei kahtlegi, et mõnes mõttekojas talgud ebaõnnestuvad. Oleks kahju, kui just sellisesse satub ajakirjanik, kes peab oluliseks ühest ebaõnnestumisest suuri üldistusi teha.

Ühes võib õnneks kindel olla: mõtlemisest on alati kasu. Mõtlemine nõuab harjutamist ja harjumist, nii et igale inimesele on „mõtleme koos“ kindlasti kasulik kogemus. Võibolla mõnele erakonnale või konkreetsele kogukonnale ei ole, aga sellest ei tasu ennast küll heidutada lasta.

Naelpea pihta on siinkohal tabanud kunagine USA kõrge kohtunik Oliver Wendall Holmes oma laialt tsiteeritud sõnadega: A mind stretched to a new idea does not return to its original dimension. 

Mõtte võiks maakeeli tõlkida umbes nii: „Aju, mille on uus idee välja venitanud, ei kahane kunagi oma algsesse suurusse.“ Loodame siis parimat, et pärast mõttetalguid on tuhandeid palju suuremate mõtetega inimesi. Äkki saab ka oma aju impulsi laienemiseks. Vastuseks pealkirja küsimusele - muidugi tasub minna.

Kommenteeri

Nimi (vajalik)

E-posti aadress (ei avaldata, vajalik)

Koduleht